LITMIR.BIZ

      too täpp sääl valgel lehel tõmbab Tähelpanu

      ning lausa sunnib Mõistatama selle Tähendust

      võib synnitada syyvimist

      või tiivustada hulluMeelseid Mõttelende

      nii nagu must täpp keset lubivalget lage

      mis laeks on palatil

      ka tilluke must täpp kesk helevalget

      Näib palju suurem kui see tegelikult On

      must heidab varje valgele

      ning Meeles võimendudes

      võib mustaks muuta terve valge lae

      all musta lae saan omakorda

      ma oma Meeles Uskuda ja Loota

      et sinna ilmub kasvõi imetillukene

      erk valgustäpp mis hajusvalgust heidab

      ka yle terve muremusta lae.

      Tean yhte synnimärki yhel oimul

      ning kui ma seda jälle näen – siis Tunnen ära temagi

      ka siis kui möödunud On aastakymneid

      pea Tundmatuks mil palgejooned muutunud

      ma Usun et see synnimärk On alles

      sel kujul mil ma alles avastasin selle

      kuid mine Tea.

      Täht torkas silma

      läbi läätse

      siis sööbis Meele mustale ekraanile

      tähn hele alul vaid

      mis Meeles plahvatades

      lõi kujutluse ylikaugest ilmast

      veel keerulisemast kui meie maailm

      kus kehtimas seesama lihtsus

      kas On või Pole – 1 või 0.

      On Artur Alliksaarel loomulikult õigus

      et Olematus võiks ka vabalt Olemata Olla

      sest mida Pole seda Pole

      mul sellega ei Ole ega tule miskit pistmist

      kuis sellest yldse Mõelda saan

      ma millest Mõelda yldsegi ei saa!

      On – Pole vahemikku lahedasti mahuvad

      kõik Oletused

      neid Meeles vilab võrratumalt enam kui neid

      ma mille kohta kindlasti võin öelda

      Tean nii see On

      no mis siis tost

      eks iga kord kui korjan kokku ennast

      ning Mõtiskledes sõõlan iseenda Meelt

      võib vabalt selguda

      et miski ypris pelgalt Oletuslik

      ilmselgelt ammuilma kuskil On

      kui aga Oletuslik haihtub Pole piiri taha

      siis sinna järele mu Mõtted mingil moel ei kyyndi

      ei kyyndi sinna ykski arvutus ei ykski myytki

      sääl algab täielikult Kujuteldamatu ala

      kui Kujuteldavatki eal ei suuda ammendada

      mis häda pärast peaksin sinna tykkima

      kes sinna tykkinud On juba nurjunud või nurjub

      ei selles tule ette erandeid mis kinnitaval reeglit

      ei yhtki erandit.

      Ma Usun peaaegu Teadvat

      mis lähiaegu võibki juhtuda

      mis kasvada mis kuhtuda

      mis täituda mis luhtuda

      ykskõik kas läheb nii või naa

      mu Meelel tuleb leppida

      mis juhtub pea aegu

      see aeg On praegu

      Meel teisi aegu peast ei Tea.

      Kas saan ma Teada või vaid Usun

      et kõik siin ilmas kordub kordumatult

      kas sestap pystise ma rõhtsaks rusun

      et Mõista suudan ainult lihtsustatult

      Tean ennast Uskuvat – ma Usun Teadvat

      kuis tõenäo paraku mul tuleb kulgeda

      nii palju muutujaid Näib samme seadvat

      mis muud saan teha kui vaid julgeda.

      Ma omaenda Meelest pidin seda Teadma

      kuid Unustasin ometi

      kord oma koduukse õige valvekoodi

      ning vale kood lõi lahti suure kometi

      alarmi huiletega liitus naabri kriiskeid

      ning mitmeid uksi trepikojas prauhti avanes

      paar kuradit vaid jõudsin lendu lasta

      kui valvemeeskond tormas reipalt lavale

      ma täitsa Uskusin end õiget koodi Teadvat

      kui Mälu järgi numbrid ritta tippisin

      ei

Скачать книгу