LITMIR.BIZ

      Lasse ja Maia võtavad oma märkmikud välja. Siis hakkavad mõlemad eraldi lugema. Lugemise ajal kirjutavad nad artiklitest kõige olulisema oma märkmikku üles. Siis võrdlevad nad oma kirjutisi.

      „Kaduma on läinud ainult väikesed koerad,“ nendib Lasse. „Huvitav, miks?“

      „Väikest koera on lihtsam ära viia,“ ütleb Maia. „Väikesed koerad ei ole nii ohtlikud kui suured.“

      „Koeri on ära viidud linna eri paigust,“ ütleb Lasse.

      „Raamatukogu juurest, kiriku ja hotelli juurest,“ jätkab Maia ja vaatab oma märkmeid.

      „Koerad varastati ligikaudu samal ajal, õhtul kella poole seitsme ja poole kaheksa vahel,“ ütleb Lasse.

      „Omanikud jätsid koerad mõneks minutiks järelevalveta,“ ütleb Maia.

      „Aga see aeg oli piisav selleks, et koeravaras jaole jõuaks,“ lisab Lasse ja kratsib mõtlikult pliiatsiga nina.

      Maia lõikab artikli lehest välja ja kleebib selle kausta.

      „Mida me veel teame?“ küsib Lasse.

      „Koeraomanikud said veidi pärast koera kadumist salapärase telefonikõne,“ ütleb Maia. „Keegi ei tundnud helistaja häält ära ja too isik nõuab iga koera eest 5000 krooni. Kui omanikud seda raha ära ei maksa, ei näe nad oma lemmikuid enam iialgi.“

      „Koeraomanikud on kindlasti meeleheitel,“ ütleb Lasse.

      „Ja koerad on kindlasti endast väljas,“ ohkab Maia.

      „Loe veel kord, Maia, äkki meil tuleb mõni mõte,“ ütleb Lasse. Ta paneb silmad kinni, et paremini keskenduda, ja Maia loeb kolmanda artikli valjusti ette.