Скачать книгу

on>

      Tarzan ja mägihani

      lapsest saati vägilane

      minu põues idanes

      jõuga võidan mägihane

      või siis keda iganes

      ega ma vist poleks teadnud

      oma kohutavast jõust

      kui mu teele poleks seadnud

      saatus lindu kurjast tõust

      kogemata olin tema

      kokku pritsind kokaga

      ta mind ründas vihasena

      püüdes lüüa nokaga

      õnneks tegin väikse pette

      vaenlasele kurjale

      kui jäi seljaga mul ette

      ronisin ta turjale

      tunni kestis võitlus visa

      viimaks lendas nagu tuust

      kuri hani tema kisa

      andis märku murdund luust

      hani lebab võidetuna

      vaatan ringi vajades

      pastakat ja lehte kuna

      ainus tunnistaja kes

      oskaks luua imelise

      pildi minu vägiteost

      olen paraku just ise

      juhtum eeldab superteost

      märkan mingit tüüpi kahtlast

      see küll metsaline eht

      varastatud on tal vahtralt

      ainus kehakatteleht

      musklid on üksteise ligi

      aga küllap ajukoor

      laseb läbi vett ja higi

      rohkemgi kui nahapoor

      uskudes et panen mehe

      rängalt murdma oma pead

      küsin temalt valge lehe

      palun laenuks sulepead

      aga näe tal mingit raskust

      küsimus ei tekita

      ilmub vahtralehe taskust

      paber ainsa plekita

      ja siis kõrva taga märkan

      pastakat või midagi

      väga kahtlen kas see värk on

      kirjutanud ridagi

      enne kui ma valge välja

      oma looga lagastan

      genereerin uue nalja

      paberi taas tagastan

      võiksid aadressi mul jätta

      tundud päris äge mees

      astun läbi kui jään hätta

      ööbimisel mägedes

      kategooriliselt keeldub

      võtma paberit metsmees

      minu arust sellest eeldub

      ta on omadega sees

      sinitaevas pilvevabas

      tajun mitut vikerkaart

      sedavõrd mu meeli rabas

      taskust võetud nimekaart

      esmamulje oli ekslik

      näitas hoopis miskit muud

      üllatunult loen ma teksti

      TARZAN – KING OF MONKEYHOOD

      olen varem näinud king’e

      aga see on kõige tipp

      küsin kinni hoides hinge –

      kuhu nüüd siis tee sind viib

      Tarzanile näkku puna

      tõuseb lausa räppides

      viimaks ütleb kohmetuna

      vahtralehte näppides

      tahaks võtta prostituute

      pakun välja enda ma

      äkitselt saan jalapuute

      mis mu saadab lendama

      kuid kes lendama mu pani

      polnud kõrgeaulik loom

      vaid see neetud mägihani

      kel mind hävitada soov

      vaevalt jõuan mõelda – kust sel

      linnukesel siuke jõud

      samas tahan sõbral vastsel

      teha väikestviisi šõud

      demonstreeriks võitlusoskust

      lahingvalmis turi rind

      usun pole mingit raskust

      hävitada kuri lind

      kargan ligi võttes poosi

      aga hõre mägiõhk

      sisestanud üledoosi

      kukun ülespoole kõht

      tiivalöök mu nägu riivab

      ninast jooksma hakkab supp

      lind mu rinnale end hiivab

      surmahoobiks valmistub

      Tarzan nagu mesilane

      möödub äkki vihinal

      paljastades mägihane

      viies sulekihi tal

      pärast tagurpidisaltot

      ongi linnukene peos

      raudses haardes viimaks taltub

      (vigastused esiveos)

      küsin talt – mis ajel tahad

      meie elu ihata

      vastad lind- siin mängus rahad

      mul teid põhjust vihata

      pole mitte mingisugust

      olen vilets ori vaid

      (aga samal ajal pugust

      kostab vihakorinaid)

      Tarzan lõpu teeb tal – niigi

      kaua juba pihitud

      samas märkan uut intriigi

      püstol meile sihitud

      T-särk millel kiri HECTOR

      ilmest kumab puhkev torm

      kes see muu on kui inspektor

      kuigi puudub tunnusvorm

      tunnen keelel paha maitset

      kui ta ennast esitleb

      esindades looduskaitset

      paragrahve käsitleb

      seadustäht teil eeldaks eri

      tsooni tööle asumist

      raamat punane kui veri

      nõuab veres tasumist

      paragrahv viisteist punkt seitse

      lisaks mingi lõige veel

      seadus enam meid ei kaitse

      omakohus juba teel

      T-särk laskeasendisse

      asub mõru muie suul

      kõlab pauk ja Tarzanisse

      kohe

Скачать книгу