ТОП просматриваемых книг сайта:
Kolmas Vabadussõda. Aivar Kivisiv
Читать онлайн.Название Kolmas Vabadussõda
Год выпуска 2012
isbn 9789949306688
Автор произведения Aivar Kivisiv
Жанр Научная фантастика
Издательство Eesti digiraamatute keskus OU
Jevgeni lõpetas oma arvamuse avaldamise üsnagi mureliku näoga.
„Alkoholimüügi keeld on meile kahjulik ega lase noortel teha oma investeeringut pühasse üritusse.“ Vitali mõtles hetke ja jätkas: „Hulgimüügist saab alkoholi ikka kätte ja allmaailmas peaks kuskil mingeid salaalkoholi varusid ka olema, kuigi see ei ole hetkel populaarne kaubaartikkel. Jätkame eilset taktikat, jagame tasuta kanepit ja extasy’t ning segame õhtuks kokku veel kümme kasti viina ja amfetamiini kokteili. Andrei organiseerib ostud ja Igori juures segame kokku. Andrei, sa pead ka oma Tallinnas baseeruvaid vanu KGB vägede võitluskaaslasi paremini motiveerima, et nad välja tuleksid.“
„Mina seaksin oma esimeseks prioriteediks Ida-Virumaa ja Tartu tegevuste organiseerimise ning sellega tegelen isiklikult. Tallinna meeste kokkuajamise delegeerin ühele kolleegile, kes tunneb ka paljusid isiklikult.“ Andrei tahtis veel midagi lisada, kui helises tema telefon.
Helistaja oli Larissa Nezadimova Öisest Vahtkonnast. Andrei Batjuk kuulas tema jutu ära ja lõpetas kõne. See järel edastas ta saadud info mureliku näoga teistele koosolekul viibijatele.
„Nüüd on siis selge miks Maksim Reva meie koosolekule ei jõudnud. Maksim Reva ja Dimitri Linter on arreteeritud. Ilmselt on arreteeritud ka Mark Sirõk. Viimane avalikkusele tuntud Öise Vahtkonna aktivist Dmitri Klenski on veel vabaduses. Reva ja Linteri juures korraldab Kaitsepolitsei läbiotsimist.“
„Mehed, ärge laske nina norgu,“ püüdis Vitali koosolekuliste moraali kõrgel hoida. „Pronkssõduri Tõnismäelt eemaldamise valguses võib neid arreteerimisi pidada tõenäoliseks. Pole halba ilma heata. Meil on protestimiseks veel täiendavaid argumente ja inimesi, kellest märtreid teha. Helistan ja lasen uurida, kuidas Mark Sirõkiga lood on. Kui Sirõk on ka arreteeritud, siis on õpilastel põhjust nõuda oma eakaaslase vabastamist.“
Vitali võttis telefoni ja helistas. Ta kogus informatsiooni ja jagas käske. Viie minuti pärast võis koosolek jätkuda.
„Mark Sirõk on ka vahistatud,“ ütles Vitali oma helistamiste kokkuvõtteks. „Meil on aega vähe ja teha palju. Lähme viimase punkti juurde. Kas keegi teab kus Pronkssõdur praegu asub?“ küsis Vitali.
„Furgoonauto lahkus telgi alt umbes kell kuus hommikul,“ ütles Jevgeni ja jätkas. „Rohkem selliseid autosid, kuhu oleks võimalik kuju märkamatult paigutada, sealt ei väljunud. Ülejäänud autod viisid tagamüüri kive minema. Helistasin Andrei valvekeskusele, andsin auto numbri ja kirjelduse ning arvatava liikumissuuna. Las Andrei räägib edasi.“
Andrei Batjuk jätkaski sellelt kohalt, kus Jevgeni Jemeljanov oli pooleli jäänud.
„Meie patrull leidis auto umbes minutiga ja jälgis seda delikaatselt kauguselt. Auto sõitis ühte Peterburi tee lähedasse vanasse ladude kompleksi. Auto väljus territooriumilt umbes kahe tunni pärast ja suundus kesklinna poole. Käisime ka territooriumil, seal on meie kliendid ning meid lastakse ilma probleemideta territooriumile. Me ei tahtnud kohe siseneda, sest veoautot saatsid kaks eravärvides sõiduautot. Sellegipoolest tuvastasime ka angaari, kuhu furgoon tõenäoselt sõitis. Kontrollisime, et selle rentis umbes kuu aega tagasi üks lammutusfirma. Veoauto lahkus territooriumilt umbes pool kaheksa koos ühe eravärvides autoga. Teine auto jäi angaari juurde koos kahe mehega valvesse.“
„Kuhu auto edasi sõitis?“ küsis Vitali teravalt.
„Linna poole me ei jälitanud, oli selge, et sinna see kuju maha laaditi. Milleks jätta mehed tühja angaari valvama?“ seletas Andrei vabandava häälega.
„Kuradi oinakari,“ karjus Vitali. „Jälle alahindasite vaenlast. Oleksite pidanud selle peale mõtlema, miks teine auto furgoonile järele läks. Oleksin teie otsusest kuidagi aru saanud, kui furgoon oleks lahkunud ilma saateautota. Kurat, teie püha lihtsameelsust küll. Kohe näha, et te ei ole tükk aega aktiivset operatiivtööd teinud. Kas teil autojuhi kohta on mingit infot?“
„Jah, autojuhi isik on kindlaks tehtud ning temaga püütakse kontakti saavutada. Ma võin kohe uurida, kui kaugel asjad on.“
Andrei võttis telefoni ja hakkas helistama.
Kuni Andrei helistas, ei tahtnud keegi tulivihast Vitalit mõne võib-olla rumalaks osutuva repliigiga ärritada. See oli esimest korda selle operatsiooni käigus, kui Vitali oli silmnähtavalt vihane.
Andrei lõpetas kõne ja hakkas rääkima: „Meie mees, kes esines STV tehnikuna, just rääkis temaga. Ta oli kodust lahkumas, et sõita nädalaks maale. Kui meie mees küsis, kas hommikul kella kuuest üheksani SAT-TV süsteemis häireid esines, vastas autojuht, et kui ta töölt tulles pool seitse teleka sisse lülitas, ei ole tema häireid täheldanud, aga ta ei ole ka kogu aeg ka telekat vaadanud. Siit võib järeldada, et juht viis auto kohale ja võib olla ajas ka telgist välja, kuid edasi sõitis keegi teine. Ma arvan, et seda meest ei ole mõtet rohkem torkida. Arvatavasti ta ei valetanud ja maale puhkusele sõitmine ei olnud ainult tema isiklik mõte. Kindlasti anti talle ka mõni number, kuhu helistada, kui keegi hakkab liigselt huvi tundma.“
„See on usutav. Andrei Vassiljevitš, lase oma meestel välja selgitada, kuhu ta täpselt puhkama läheb. Tehke seda jälgides, mitte küsides või suheldes. Pole vaja teda ärritada, muidu me ei leia teda, kui meil vaja on,“ andis juba enam vähem rahunenud Vitali juhiseid.
Andrei andis telefonitsi suunised edasi.
„Proovige välja uurida, kas kuju on selles angaaris või ei,“ jätkas Vitali korralduste jagamist. „Mina kaldun arvama, et ei ole. Lisaks uurige, kus see furgoonauto praegu on.“
Igor ja Andrei noogutasid arusaamise märgiks. Vitali jätkas pärast lühikest mõttepausi: „Rahva hulgas tuleb levitada kuulujutte, et Pronkssõdur lõhuti mahavõtmisel ära. No näiteks kraanaga välja tõmbamisel murdus Aljoša põlvede juurest katki. Teine kuulujutt võiks olla, et meie kangelane keevitati pikuti pooleks, kuna muidu ei oleks kraana jõudnud kuju veoautole tõsta. Põhiline on edastada sõnum. Nad lõhkusid ja rüvetasid meie Aljošat.“
Vitali vaatas laua taga istujatele otsa, mõtiskles hetke ja võttis siis koosoleku kokku.
„Jätkame rahutuste organiseerimist täna kokkulepitud plaani alusel. Teiseks on vaja leida kiiresti Pronkssõdur ja seda piisavalt kahjustada. Meil on vaja nurjata selle uuesti ülespanemine Sõjaväekalmistule. Ärge liigselt põdege ebaõnnestumisi. Meie eesmärk ei ole praegu Eesti iseseisvuse hävitamine, vaid Venemaale sõbralikuma valitsuse paikapanemine, keskmise eestlase hirmutamine ja Euroopa Liidu käitumise testimine. Kordan veel kord. Oleme kogenud ebaõnnestumisi, kuid eesmärk on veel täiesti saavutav. Nüüd kõik tööle. Kui tekkib kahtlusi õige lahenduse leidmisel, helistage kohe mulle, et vältida tänahommikusi vigu.“
Mehed tõusid ja läksid oma ülesandeid täitma. Tundus, et Vitali lõppsõna oli neisse enesekindlust süstinud.
VITALI JA IGORI HÜVASTIJÄTMINE
Oli teisipäev, 15. mai 2007. Igor Mogilnõi kõndis oma töökojast Balti jaama juures asuvasse parklasse. Ta pidi seal 10 minuti pärast kohtuma Vitali Gerassimoviga. Vitali oli pool tundi tagasi helistanud ja soovinud korraks kokku saada. Nii nad olidki kohtumispaiga kokku leppinud.
Igor hakkas parkla juurde jõudma, kui sinna sisse keeras Vitali Audi A4. Minuti pärast jõudis Igor Vitali pargitud autoni ja istus autosse juhi kõrvale. Mehed tervitasid ja surusid üksteisel kätt.
„Tänane jutuajamine ei ole pikk,“ ütles Vitali. „Ülevalt poolt tuli otsus operatiivgrupp laiali saata. Loomulikult jätkavad propagandarühmad. Infosõda käib edasi ja ega sullegi pikaajalist puhkust välja ei ole kuulutatud. Konkreetseid lühiajalisi ülesandeid võib sulle lähiajal kindlasti tulla. Jevgeni Arkadjevitši võitlejad hakkasid alates eile õhtust lahkuma. Töö lihtsalt