LITMIR.BIZ

Скачать книгу

huuled suudavad pakkuda tavalisest paremat suuseksi?

      Kas trummarite tugevad käed hellitavad iseäranis nauditavalt?

      Kas kitarristide nobedad näpud suudavad sõrmitseda eriti mõnusa orgasmi?

      Lauljad teda suurt ei huvitanud. Nende puhul on ju kõik kohe näha, karismast kurgunibuni, nii et pole ajendit otsida varjatud võimeid. Ent Bändimagnet ei diskrimineerinud siiski ühtegi muusikameest, vaid lähenes personaalselt. Nii juhtuski, et süvitsi uuringutesse sukeldunud neiust kasvas naine, kes magab peaaegu kõigiga, kes liiguvad mööda kontserdilavasid.

      Lauljad.

      Trummarid.

      Kitarristid.

      Süntesaatorimehed.

      Eriti halva õnne või naistebändi puhul ka meessoost taustatantsijad.

      Mänedžer? Muusika loomisest nii kaugele polnud Bändimagnet veel laskunud.

      Tõsi, mõnda aega painas Bändimagnetit üks absoluutselt mitteseksikas küsimus. Kas ta on lits, kui magab nii paljude meestega? Parima vastuse andis üks ta öökaaslane, kes hommiku lähenedes oigas: “Sa oled tõeline seksijumalanna!”

      Kas tõesti? Need sõnad mõjusid Bändimagneti enesetundele nagu turgutav kevadvihm. Ühesõnaga, ta ei ole mingi lits – selle vastiku sõna võib üldse ära unustada! –, vaid seksijumalanna. See ta on!

      “Seksides tunnen end elusana,” seletab Bändimagnet tüdrukutele enne pikisilmi oodatud kohtumist. Neiu uurib ennast taskupeeglist, andes meigile veel viimast lihvi. “Kui meheriist on minu sees, siis olen otseühenduses iseenda ja kogu maailmaga. Nagu elektrikitarr: kui sel on juhe taga, võib pillist kosta jumalikke helisid. Kui aga juhe on seinast väljas, siis pill vegeteerib. Oleskleb. Kuidas ma välja näen?”

      “Ilus,” kostab tema selja tagant bassihäälne vastus. “Võib küll juhtme seina pista.”

      Sagrispäisele kitarristile kaela viskudes mõtiskleb Bändimagnet, et nüüd oleks ilmselt õige hetk punastada. Kui ta ainult mäletaks, kuidas see käib.

      Ebameeldivalt tillukesed üllatused

      Jälle!

      Mida need mehed õieti mõtlevad?

      Ja millega nad mõtlevad?

      Endal aju väiksem kui hernes, riist lühem kui tuletikk! No hea küll, möönab Bändimagnet, siinkohal ta veidike liialdab. See tähendab: pisendab, kui sõna-sõnalt võtta. Nördimuseks on ka põhjust: kuidas saab nii väikese riistaga mees üldse selle peale tulla, et seksida peaaegu võõra naisega?

      “Tule nüüd siia, ära häbene,” kutsub telgis musta T-särgi väel istuv sagrispäine mees bassihäälel, mis tundub tema kõhna keha kohta liiga võimas.

      Paraku on hääl ainus, mida saab mehe juures võimsaks nimetada. Mõelda vaid, hämmeldub Bändimagnet, sellise tüübiga kohtumiseks valmistusin ma nädal aega?! Alles nüüdsama, hetk tagasi, pugesid nad koos mehe telki, sikutades läbematult riideid seljast, mees virutas aluspüksid telgi nurka kitarrikasti peale… ja selsamal hetkel kivistus nördinud Bändimagnet paigale. Justkui telgisuule kinni jäänud prunt, mis ei nihku edasi ega tagasi. Liiguvad ainult neiu mõtted, tiirutades peas nagu parv tigedaid herilasi. Mida nüüd teha? Kuidas ennast välja vabandada, et meest mitte ilmaasjata solvata? Tõtt-öelda oli Bändimagnet ise algataja, kelle suunamisel nad mehe telki jõudsid.

      Võimsa bassihääle ja tillukese tilliga mees patsutab kutsuvalt magamiskotile enda kõrval, kuid lootusrikas naeratus tema näol hakkab aegamisi loojuma. Üks on kindel: sellise riistvara peale ei hakka ma aega kulutama, otsustab Bändimagnet. Ta sikutab särgi kombekalt sirgeks, raputab teeseldud kahetsusega pead ja nihkub aegamisi telgist välja.

      “Tead… Ma arvan, et sa oled liiga tore inimene, et seksiga kiirustades kõike ära rikkuda,” sõnab neiu malbelt, kohendades pikki blonde juukseid üle õla. “Ma parem lähen.”

      “Sina ka,” ohkab mees lootusetult ja sirutab käe aluspükste järele. “Ma ei saa aru, miks kõik naised mulle seda toreda inimese juttu ajavad?”

      “Ju siis on kohe näha, et sinust saab ükskord hea abielumees,” tähendab Bändimagnet, mõeldes endamisi, et kui marutõbine saatus paneks tema enda sellise mehega paari, siis kurdaks ta ilmselt igal ööl peavalu. Välja arvatud menstruatsiooni ajal, kui ta saaks tõemeeli teatada, et kõht valutab.

      “Ma ei taha ju abielluda iga naisega, keda näen,” poriseb mees pükse jalga sikutades. “Praegu tahtsin ma lihtsalt keppi.”

      “Nüüd sa solvasid mind tõsiselt!” kuulutab Bändimagnet häälel, mis väriseb võltsnördimusest.

      Neiu krapsab püsti ja ruttab minema. Huuhh, pääsesin, õnnitleb ta ennast.

      Selleks õhtuks on Bändimagnetil peotuju otsas. Telklaagris oma ööbimiskoha poole suundudes viskab ta mõned jänesehaagid. Igaks juhuks! Ent õnneks ei paista ühtki tillukese tilliga jälitajat.

      Ööhämaruses istub Armunäljaste telkide juures ainult Diana ja suitsetab.

      “Sina nii vara tagasi?” imestab jäine brünett iludus, puhudes suust peenikese suitsujoa. “Kas sa ei pidanud mitte oma suure armastusega kokku saama? Selle tüübiga, kellest sa oled nädal aega jutustanud.”

      “Jah,” ohkab Bändimagnet, istub teise kõrvale ja süütab samuti suitsu. “Tead seda vanasõna, et inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina?”

      “Kuidas keegi,” sõnab Diana kõrgilt õlgu kehitades.

      Hämarus sobib Dianale: peened kortsukesed muutuvad märkamatuks, näha on vaid julge meigiga rõhutatud kaunid näojooned. Öökuninganna, see ta on.

      “Mina õppisin täna õhtul, et enne, kui võõras mees seksima meelitada, tuleks sooritada manuaalne kontroll,” ohkab Bändimagnet veel sügavamalt.

      Diana kergitab laitmatult hoolitsetud kulme ning tunnistab kaaslast pika pilguga, mis on tulvil mõistmatust: “Mis mõttes?”

      “Noh, tuleb talle käsi püksi ajada ja kontrollida, kas riist on ikka paras,” seletab Bändimagnet.

      “Pole vaja ilmselgeid asju nii labasel moel lahti seletada,” sõnab Diana jahedalt. “Manuaalse kontrolli tähendusest sain ma kohe aru. See on ju elementaarne! Ma lihtsalt ei suutnud mõista, et sa ei olegi seda varem teinud!”

      “Mkmm,” raputab Bändimagnet pead ja võpatab köhatuse peale, mis kostab nende selja tagant Diana telgist.

      “Ära lase ennast häirida, ta magab,” sõnab Diana. “Muide, nii jutujätkuks…” Diana tõmbab telgiluku lahti ja osutab selili lebavale alasti mehele.

      Bändimagneti suu vajub paokile, kui ta märkab mehe lihaselisel reiel puhkavat riista. Vemba mõõtmed avaldavad muljet isegi poolkõvas olekus. Milline see võiks veel siis olla, kui…

      Siuh! tõmbab Diana telgiluku uuesti kinni, katkestades Bändimagneti unelused.

      “Suurepärane eksemplar, tõepoolest,” tähendab Diana rahulolevalt. “Lisaks riistale väärib tähelepanu ka tema heldekäelisus.”

      “Siis sul ju vedas!” tunnustab Bändimagnet.

      “Vedas?” turtsatab Diana põlglikult. “Häh! Mees ei ole ju mingi loteriipilet! Loomulikult kontrollisin ma kõiki vajalikke parameetreid, enne kui ta enda telki lubasin. Mitte küll jõhkralt otseselt, mehed on ju õrnakesed, vaid mänguliselt, naiselikult, läbi pükste. Tead ju küll? Nagu kass, kes teeb käpaga pehme pai. Ilmsüütult, justkui ei olekski ta käpapadjakestes peidus nõelteravaid küüsi.”

      Bändimagneti suu vajub imestusest paokile.

      “Inimene õpib kogu elu, kas pole,” muigab Diana, kustutab sigareti ja valmistub pugema telki, muljetavaldava meeseksemplari kõrvale. “Head ööd! Ära siis üksinda külmeta!”

      Diana viimased, varjamatult pilklikul toonil öeldud sõnad kõrvus kõlamas, tuustib Bändimagnet tusaselt kinganinaga maad.

      “Ei

Скачать книгу