ТОП просматриваемых книг сайта:
Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU
Аннотация
"Libahunt" on August Kitzbergi tragöödia, mis esietendus 1911. aastal Endla teatris. See on Kitzbergi hinnatuim kirjandusteos.
Аннотация
1892. aastal valmis Eduard Bornhöhel satiiriline jutustus “Tallinna narrid ja narrikesed”. “Tallinna narrides” katsus Bornhöhe üles joonistada mõningaid omaaegseis ühiskondlik-olustikulistes tingimustes veidruseni virildunud inimtüüpe, kes on tühised, haledad ja naeruväärsed – olgu nende narrusteks siis kuulsus, raha või armastus. Kõige olulisemad, ja mitte põhjuseta ka kõige populaarsemaks saanud, on kaks eesti vaimukangelast: “kirjanik” Salomon Vesipruul ja “leiutaja” Jaan Tatikas.
Аннотация
Selle raamatu lugeja saab aimu autorit ümbritsenud inimestest ja ajastutest tema enda südame ja silmade läbi. Värvikad eluhetked, muutused ja areng peegelduvad autobiograafilises reaalsuses, ilustamata sündmustes osalejaid.
Аннотация
See südamlik ja siiras kaasaegne muinasjutt kirjeldab värvikalt ning liigutavalt ühe noore poisi teekonda unistuste otsimise teel nende leidmiseni, läbides eepilist teekonda Otsijate Lätteni – kõigi soovide täitumise allikani. Sellel muinasjutulisel teekonnal täis lõbusaid, mõistatuslikke ning elutarku sümbolirikkaid õppetunde, satub poiss kokku kirevate muinasjutuliste tegelastega nagu looduslaps Layla, Isand Tuul, noor Kapten Kutt tulevikust, Emand Maa, Jõerahva kuningad ja paljud teised. Hingeliigutavalt looduslähedase, puhta ning lapseliku kirjutamisstiiliga kutsub autor nii väikseid kui ka suuri lugejaid kaasa muinasjutulisse maailma, mis soojendab südant ning rikastab hinge.
Аннотация
Punane äike on üle noore Eesti Wabariigi käinud ning kogu maa pahupidi pööranud. Neljal õel on küll õnnestunud sõjavapustuste keerisest eluga välja tulla, nüüd aga tuleb uues olukorras kohaneda ja hakkama saada. Pärast Stalini surma hakkavad need, kel oli õnne ja visadust Siberi põrgus ellu jääda, tagasi okupeeritud kodumaale pöörduma. Kuid perekonnad ja inimsuhted on purunenud, väärtushinnangud muutunud… Ehkki romaan Pärast äikest kuulub kolmanda raamatuna perekonnasaagast romaanitsüklisse Äikese varjud, mille lisaks sellele moodustavad romaanid Enne äikest (2007), Äike (2008) ning aastatel 2009 – 2010 ümbertöötatuna ja täiendatuna ilmunud Välgust tabatud, Varjud ja Varjude allee, võib teda käsitleda ka iseseisva raamatuna.
Аннотация
Kui kirjanik kolib Kollasesse majja, leiab ta eest kaks musta kassi. Õieti vastu kirjaniku tahtmist saavad neist tema elu ja üldse inimelu lõbusad peeglid. Nende loo jutustamine viib aina uute lugude juurde, mis põimuvad ja moodustavadki lõpuks “Mandala” mustri. Seal on oma koht nii kassidel kui nende peremehel, aga ka väikesel poisil Joosepil, vana mõisa ammukadunud rahval ning selle uutel asukatel… Kõik nad (vähemalt inimesed, kui ka mitte kassid) on otsinud ja otsivad oma õnne valemit. Mõnikord see tundub ju nii käegakatsutav ja lihtne, just nagu Ladhaki munkade värviline liivajoonis…
Аннотация
Venemaa ühe menukama autori Jevgeni Griškovetsi dünaamilise ja väga tänapäevase romaani „Särk“ minajutustaja on provintsist pärit noor arhitekt, kelle silme läbi kerkib lugeja ette nullindate Moskva kogu oma kirevuses. Haaravate süžeepööretega romaani tegevus toimub ühe ööpäeva vältel. Teost ilmestavad vaimukad dialoogid ning armuvalu käes piinleva peategelase teravapilgulised tähelepanekud Moskva ja selle elanike üle koos kurbnaljakate tagasivaadetega kaugeks jäänud kodupaigale.
Аннотация
Arvutiteaduse professor Eric Söderqvist on leiutanud teedrajava mõttega juhtimise süsteemi, mis võimaldab erivajadustega inimestel veebi lehitseda. Samal ajal valmib Samir Mustafil, endisel MIT professoril, kelle armastatud tütar hukkus pommiplahvatuses, ajaloo kõige täiuslikum arvutiviirus, et rünnata Iisraeli finantssüsteemi. Kui Ericu naine Hanna pärast mehe leiutise katsetamist koomasse langeb, on mees veendunud, et naine on nakatunud võimsa arvutiviirusega ja ainus võimalus teda päästa on leida viiruse looja.
Аннотация
Avo Kulli neljanda romaani peategelased töötavad ühe maakonnalehe toimetuses 1990. aastatel. See oli segane, ent tohutult dünaamiline aeg, mil oma tööd tõelise ja täieliku sõnavabaduse tingimustes alles õppival Eesti ajakirjandusel oli kajastamismaterjali tavaliselt enam kui küll, oskusi seda teha aga mõnevõrra vähem. Selle katse ja eksituse meetodil õppimise kõrval arenesid aga tihti ajastule sobiliku tormilisusega ka inimeste omavahelised suhted.