Аннотация

Just siis, kui võluv Ardwicki krahv otsustab abielluda, lükkab ettepaneku tagasi auahne kaunitar, kelle pilk on suunatud hertsoginna tiitlile. Kogu London saab teada uhke aadliku hülgamisest. Siis asetab õnn või kaitseingel krahvi teele leedi Lupita Langi. Laitmatu päritoluga neiu on noor, rikkumata ja piisavalt kena, et varjutada isegi krahvi endine armastus. Rõõmu esimese kõrgseltskonnaballi üle varjutab neiu mure noorema venna pärast, kelle on sihikule võtnud halastamatu onupoeg… kuni krahv nimetab ennast veetlevate orbude hooldajaks – selle rolli vahetab ta peagi taevast saadetud pruudi abielumehe tiitli vastu.

Аннотация

Üheksateistkümneaastase Tamara Selincourti elu muutub järsult, kui ta õde ja õemees hukkuvad laevaõnnetuses. Tamara hoole alla jäävad kolm õelast, kelle kasvatamise on ta valmis enda peale võtma, kuid perekonnast on jäänud vaid võlad ja täiesti tühi rahakott. Laste tuleviku kindlustamise nimel soostub ta paluma abi õemehe vennalt, Granti hertsogilt. Olukorra teevad keerukamaks neiu vaenulik suhtumine hertsogisse, keda ta peab üdini õelaks ja halvaks inimeseks ning keda on kasutanud oma uue raamatu peategelase prototüübina.

Аннотация

Põikpäine ja ninakas Petrina põgeneb pansionist ja jookseb otse oma eestkostjale krahv Stavertonile sülle. Neiu üllatuseks pole eestkostja vana täispuhutud õlekubu, nagu ta oli arvanud, vaid noor, rabavalt ilus aristokraat ning seejuures kahtlemata kõige külmem ja arrogantsem mees, keda neiu on kohanud. Kuidas Petrina ka ei püüaks, ei lähe tal korda krahvi meelt mahendada. Üksnes neiu kohalolek näib juba krahvi häirivat. Krahv tegeleb oma armuafääridega ja mõtleb neiu võimalikult ruttu abielusse korraldada, et temast lahti saada. Krahvi tahtejõulisel hoolealusel on aga teised plaanid. Sütitatuna krahvi kivisest ükskõiksusest võtab neiu pähe sundida krahvi endasse armuma ja mitte kui noorde lihtsameelsesse plikakesse, vaid kirglikusse küpsesse naisesse.

Аннотация

Markii suudles neiut meisterlikult ja kirglikult. "Homme," ütles ta, "viin ma teid oma maamajja. Seal olete te kaitstud ja mitte keegi ei sa teid enam solvata ega rünnata." Aramintale tundus, nagu oleks jäine käsi tema südame ümbert kinni võtnud ja seda aeglaselt pigistanud. Hoolimata noorusest ja kogenematusest mõistis ta täielikult markii sõnade tähendust. "Kas te… palute mind…" alustas ta lauset, kuid ei suutnud lõpetada. "Ma pakun teile oma kaitset, Araminta. Te saate minu omaks ja me saame koos väga õnnelikuks." alulise teadmisega, et markii soovis teda vaid oma armukeseks, põgenes Araminta häbistatult aiast.

Аннотация

Polnud kahtlustki, et Aldridge’i markii oli ta elu päästnud. Külarahvas oli veendunud, et ta on nõid. Nad vedasid ta jõe äärde, et teha viimane katse. Kui ta upub, on ta süütu. Kui jääb veepinnale, on ta süüdi. Õnneks suutis markii veenda märatsevat rahvahulka teda vabastama. Markii pilgu läbi oli naine liiga ilus ja süütu, et olla nõid. Ja ometi nõidus see ronkmustade juuste ja siniste silmadega kaunitar ta ära, mida polnud seni suutnud ükski teine naine.

Аннотация

Valdal polnud võimalik kasuisa palvet täita. Krahv oli prantslane ja pidas korraldatud abielu loomulikuks, Valda aga polnud ning abielu mehega, keda ta ei armasta – või isegi ei tunne –, tekitas temas tülgastust. "Valda," püüdis kasuisa teda veenda, "sa pole kunagi omal käel isegi tualetti valinud. Arvad sa tõesti, et oled pädev valima endale meest, kellega jääd kokku kogu eluks?" Valda otsustas kasuisale oma pädevust tõestada. Ta jooksis kodust ära ja liitus kasuisa maavaldustel peatuva mustlaskaravaniga. Ta oli otsustanud ise endale elutee valida – tee, mis viib sõltumatusele, seiklustele ja armastusele.

Аннотация

Midagi mõtlemata, lihtsalt sellepärast, et hirm juhtunu pärast polnud veel kadunud, jooksis Samala hertsogi poole ja surus ennast tema vastu. "Sa… oled terve!" Ta käed sirutusid hertsogi kaela ümber ja kui mees ta embusse võttis, hoidis ta mehest kramplikult kinni. Mees vaatas alla tema peale, naise silmad olid pisaratest udused, huuled värisesid, ja mees mõtles, et mitte keegi ei saa olla armsam. Seejärel katsid ta huuled naise suu. Hetke ei suutnud Samala uskuda, et see on tõsi. Siis tundis ta, et kindlasti on ta surnud ja mees on ta kandnud taevasse, kus on ainult lilled ja muusika ja armastus.

Аннотация

Yamina kangestus, kui uus hirmuhoog temast üle uhtus. Elu oli muutunud hädaohtlikuks. Imekaunis noor venelanna oli sunnitud otsima Krimmi sõja aegses Konstantinoopolis sultani haaremis varju hullunud rahvahulga eest, kes oleks ta tükkideks rebinud. Ja kui ka haaremis ähvardas Yaminat oht, mitte küll tema elule, vaid vooruslikkusele, pidi ta taas põgenema. Peidetuna suure idamaise reisikirstu põhja, kanti ta sultani kingitusena laeva pardale. Yamina arvas, et lõpuks ometi on ta kaitstud, kuni kuulis mehe häält, kes võttis sultani kingituse vastu – see oli mees, keda ta põlgas. Pigem läheks ta tagasi haaremisse või lõpetaks oma elu merepõhjas kui oleks laeva pardal selle koletise võimuses.

Аннотация

Viinile lähenedes haaras Xeniat kabuhirm, sest tal polnud aimugi, mis teda ees ootab. Siiani oli kõik läinud libedasti, kuid vähemalt sada korda päevas mõtles ta sellele, et inimesed, kellega ta lävib, võivad aru saada, et ta pole see, kellena esineb. Nad loomulikult mõistsid, et ta on pärast rongiõnnetust rööpast väljas, segaduses ja pisut hajameelne. Sellest alates, kui ta eraldi kajutis, kahe erariides politseiniku kaitse all La Manche´i väina ületas, tunnetas ta, et liisk on langenud ja tagasiteed enam pole.

Аннотация

Nuneatoni hertsogi vennatütre Sorilda elu muutub väljakannatamatuks, kui tema onu abiellub noore lesega. Tänu noorele hertsoginnale tunneb Sorilda ennast onu lossis nagu vang. Hertsoginna sunnib Sorildat kandma näotuid riideid ning vallandab südametult truusid majateenijaid, kelle seltsis Sorilda üles oli kasvanud. Õnnetu ja üksildane Sorilda leiab lohutust ratsutamisest. Kui ta ühel hommikul Winsfordi krahvi tallide poole ratsutab, pole tal veel aimugi, et peagi saab temast armastuse vang.