LITMIR.BIZ

      AUTORID

      Kõrgkooliõpiku autorid on Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi infoteaduste akadeemilise suuna õppejõud.

      Merle Laurits on alates 2015. aastast infoteaduse lektor, kuid infoteaduse ja infosüsteemidega seotud loengukursusi ja koolitusi on ta teinud alates aastast 2000. Tema teadustöö keskendub e-oskuste, e-riigi ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise ning sotsiaalse innovatsiooni käsitluste uurimisele. Õppejõuna on ta lugenud kursusi infoallikatest ja – otsingust, andmebaasidest, infotehnoloogia alustest, infosüsteemidest ja e-teenustest.

      Aira Lepik on raamatukogunduse lektor. Tema teadustöö keskendub infoteenuste turunduse ja infotegevuse tulemuslikkuse hindamise uurimisele. Ta on töötanud õppejõuna üle kolmekümne aasta, praeguste loengukursuste hulka kuuluvad inimressursside juhtimine digitaalraamatukogus, infotegevuse hindamine ja kvaliteet, infoteenuste turundus, digitaalraamatukogu teenused ja kasutajad, infovahendamise strateegiad ning teadusteooria ja uurimismeetodid.

      Silvi Metsar on infojuhtimise lektor. Ta on õppejõuna töötanud alates 2007. aastast. Tema teadustöö keskendub digitaalsete inforessursside juurdepääsu ja kasutamise uurimisele. Praeguste loengukursuste hulka kuuluvad intellektuaalomandi kaitse, inforessursside eetilised ja õiguslikud aspektid, organisatsiooni teabeprotsessid, infotegevuse juhtimine, infoteaduste uurimismeetodid, äri- ja ettevõtlusinfo allikad, samuti juhendab ta raamatukogutöö ja digitaalraamatukogu praktikat.

      Aile Möldre on kirjastustegevuse dotsent. Ta on õppejõuna töötanud alates 1991. aastast. Tema teadustöö keskendub 20. sajandi ning tänapäeva kirjastustegevuse ja raamatulevi temaatikale. Õppejõuna on ta lugenud kursusi indekseerimisest, annoteerimisest ja refereerimisest, metaandmete loomisest ja haldamisest, infoteaduste uurimismeetoditest ning kirjastustegevusest.

      Tiiu Reimo töötas Tallinna Ülikooli raamatuajaloo dotsendina kuni 2016. aasta septembrini. Praegu töötab ta peatoimetajana Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia keskuses. Ta on õppejõuna töötanud alates 2003. aastast, kuid loenguid pidanud ja üliõpilastöid juhendanud alates 1996. aastast. Tema teadustöö keskendub Eesti raamatu vanema ajaloo uurimisele ja dokumentaalse kultuuripärandi säilitamisega seotud probleemidele. Õppejõuna on ta lugenud raamatu ja raamatukogude ajaloo, raamatuteaduse, kogude haldamise, erikogude, arhivaalide säilitamise ja säilitusteaduse kursusi.

      Raivo Ruusalepp on dokumendihalduse lektor. Tema teadustöö keskendub digitaalsele säilitamisele ja digitaalarhiivide usaldusväärsusele. Õppejõuna on ta töötanud alates 2003. aastast ning õpetanud elektroonilist dokumendihaldust, digitaalset säilitamist, elektroonilises keskkonnas arhiveerimist ja digitaalraamatukogu tehnoloogiat.

      Elviine Uverskaja on infoteaduse lektor. Tema teadustöö keskendub organisatsiooni, sh riigiasutuste, inforessursside ja infoteenuste efektiivsuse küsimustele. Ta on töötanud õppejõuna üle kolmekümne aasta, praeguste loengukursuste hulka kuuluvad infopoliitika ja – strateegia, infoteenindus digitaalses keskkonnas, infojuhtimise strateegia, infootsing: allikad ja meetodid, infoarhitektuur, veebisisu analüüs ja vahendamine ning infoanalüüs ja refereerimine.

      Sirje Virkus on infoteaduse professor. Tema teadustöö keskendub infopädevuse, infokultuuri ja – praktika ning infoteadusliku hariduse uurimisele. Ta on töötanud õppejõuna üle kolmekümne aasta, praeguste loengukursuste hulka kuuluvad infoteaduste teooria ja metodoloogia, info- ja teadmusjuhtimine, infokäitumise ja – otsingu teooria, info- ja teadmusühiskonna käsitlused, süsteemid ja tehnoloogiad ning teadusteooria ja uurimismeetodid.

      EESSÕNA

      Infoteadus on küllaltki noor teadusvaldkond, mis hakkas kiiresti arenema pärast Teist maailmasõda eelkõige informatsiooni hulga kiire kasvu ja arvutite kasutuselevõtu tõttu andmetöötluses. Inforohkus kõikidel elualadel on tänapäevaks muutnud informatsiooni ühiskonna arengu kriitiliseks eduteguriks ning ükski tegevusvaldkond ei saa hakkama ilma teadmiste ja oskusteta informatsiooni hallata. Sellest tulenevalt on ühiskonnas ka üha suurenev vajadus vastava ala spetsialistide järele.

      Eestis on infospetsialistide koolitus olnud ajalooliselt seotud raamatukogunduse ja bibliograafia erialaga, mida hakati Tallinna Ülikoolis õpetama 1965. aastal. Sellest välja kasvanud infoteaduse suunda on järjekindlalt arendatud alates 1970. aastate esimesest poolest. Tänapäeval õpetatakse infoteadust kõigil kõrgharidustasemetel Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi infoteaduste akadeemilises suunas ning rakenduskõrghariduse ja magistriõppe tasemel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna ühiskonnateaduste instituudis. Vaatamata rohkem kui neljakümneaastasele arengule Eestis puudub infoteaduses eestikeelne kõrgkooliõpik, mis käsitleks terviklikult ja süsteemselt infoteaduse peamisi teemavaldkondi ja mõisteid. Infoteadusalane õppetöö on siiani tuginenud valdavalt loengumaterjalidele, veebipõhistele õpiobjektidele ja võõrkeelsele erialakirjandusele. Ainus infoteadusega seotud raamat, Ustus Aguri toimetatud „Informaatika ABC“ (1980), mis annab ülevaate teadus- ja tehnikainformatsiooni olemusest, struktuurist ja omadustest, informatsiooninduse seaduspärasustest, teooriast, ajaloost, metoodikast ja korraldusest, ilmus rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi. Paraku on kolmekümne seitsme aasta jooksul muutunud oluliselt nii infokeskkond, infotegevuse korraldus, infopraktika ja kasutatavad tehnoloogiad kui ka infoteaduse mõisteraamistik ja infotarbija. Vajadus kõrgkooliõpiku järele, mis ühendaks infoteaduse teoreetilised ja praktilised aspektid, on eksisteerinud juba aastaid. Õpiku puudumine on piiranud ka emakeelse infoteadusliku mõisteraamistiku kujunemist ja levikut Eestis.

      Nüüdne esimene

Скачать книгу