Аннотация

Аннотация

See väike raamat on kordustrükk Kreutzwaldi poolt poolteist sajandit tagasi (1869) välja antud teosest. Siin sees on Kreutzwaldi enda poolt tehtud lühike sisukokkuvõte tema suureeposest „Kalevipoeg“. Ajendas aga Kreutzwaldi sellist raamatut kirjutama see, et väga paljud inimesed kurtsid endal liialt vähe aega olema, et nii paksu raamatut läbi lugeda. Tänapäeval on siis „Kalevipoeg“ autori endapooolne eesti rahvaeepose ümberjutustus seda enam omal kohal.

Аннотация

„Surilina” on teine raamat mõttelisest triloogiast, mille moodustavad Banville’i romaanid „Varjutus”, „Surilina” ja „Muistne valgus”. Juba „Varjutuses” põgusalt esinenud Cass Cleave saadab kirja tuntud kirjandusteadlasele Axel Vanderile ja ütleb talle, et teab tema kaht häbiväärset saladust. Vander sõidab Torinosse konverentsile ja ühtlasi kohtuma Cassandra Cleave’iga. Raamat on täis seoseid, millest omakorda hargnevad seosed ja viited tegelikult eksisteerinud isikutele ja sündmustele, kohati muutub teos unenäoliseks ning piir tegelikkuse ja kujutletava vahel läheb õhkõrnaks. Banville seab kahtluse alla iga väite, iga mälestuse, minevikku kirjutatakse üha uuesti ümber, ja tema võimas ning egotsentriline Vander jääb kauaks ja painavalt meelde. Banville on ise oma raamatu kohta öelnud, et see on üks tema lemmikuid, „sünge, kalk ja julm teos”, milles tal on peaaegu õnnestunud see, mida ta kirjutama asudes saavutada tahtis: „„Surilina” on mu koletislik laps, keda ma kalliks pean, kuid kes tekitab õudu kõigis teistes.” „Surilina” väljaandmist on toetanud Euroopa Komisjon.

Аннотация

Soome kirjaniku Katri Lipsoni kauaoodatud teine romaan on nagu salapärane kangas, mille lõimelõngad põimuvad ümber „Jäätisemüüja” filmi. Romaani tegevustik leiab aset peamiselt 1940.–1960. aastate Tšehhoslovakkias. Käimas on filmivõtted ja režissöör on lagedale tulnud hullumeelse mõttega teha film stsenaariumita, et osatäitjatel poleks aimugi, mis nende tegelasi ees ootab. Näitlejad peavad oma tegelaste elulood ise välja mõtlema ja need ühtlasi ka läbi mängima. Mida enam nad rolli sisse elavad, seda hägusemaks muutub piir elu ja selle kujutamise vahel, kuni väljamõeldis seguneb tegelikkusega ja ühte pole enam võimalik teisest eristada. Raamat viib lugeja lõputule põgenemisele proua Nĕmcová majja, kinosaali, Prahasse ja Göteborgi ning viimaks postkasti juurde, kuhu saabub lakkamatult Milenale adresseeritud kirju. Katri Lipson (snd 1965) on elukutselt arst, kes on terve elu ka kirjutamisega tegelenud. 2008. aastal ilmus tema debüütromaan „Kosmonaut“, mis äratas palju tähelepanu ja võitis ajalehe Helsingin Sanomat kirjandusauhinna. Teos kandideeris ka Finlandia auhinnale. Lipsoni teise romaani edu ei jäänud esimesele alla, raamat pälvis 2013. aastal Euroopa Liidu Kirjandusauhinna. Lipson üllatab uues romaanis uue stiiliga, aga seegi kord köidab ta lugeja tähelepanu jäägitult. „Jäätisemüüja“ väljaandmist on toetanud Euroopa Komisjon.

Аннотация

Ühest Bangkoki bordellist leitakse mõrvatud Norra suursaadik ja et skandaali ära hoida, sepitsetakse Oslo võimukoridorides valmis plaan, kuidas olukorda siluda. Politseinik Harry Hole istub purjuspäi lennukisse, et siirduda asja uurima, ja jalutab peagi ringi Bangkoki tänavatel, kus leidub oopiumiurkaid, templeid, lapsprostituute ja erootikabaare. Õige varsti avastab Harry Hole, et asi on enamas kui mõrvas: seina tagant kostab krabinat. Seal on midagi, mis ei kannata päevavalgust. See on Norra kirjaniku Jo Nesbø (snd 1960) teine romaan Harry Holest, alkoholi küüsis vaevlevast politseinikust. Varasemast on Harry Hole eesti lugejatele tuttav raamatutest „Päästja”, „Lumememm”, „Soomussüda”, „Muretu”, „Kummitus” ja „Politsei”.

Аннотация

Külmal ja niiskel maihommikul leitakse oma Stockholmi eeslinnas asuvast villast teadvusetus seisundis riskikapitalist ja endine Riigipäeva liige Ingemar Lerberg, keda on ilmselgelt kõvasti piinatud. Tema naine on jäljetult kadunud. Õhtulehe reporter Annika Bengtzon saab ülesandeks juhtumist lugu kirjutada. Naise eraelus on samal ajal keeruline periood. Ta elab oma uue kallima ja tema kahe lapsega ning püüab samal ajal koos endise abikaasa Thomasega hakkama saada ka omaenda laste kasvatamisega. Selline elu ei suju just valutult. Õhtulehe peatoimetaja Anders Schyman satub avalikkuse tähelepanu alla, sest tema aastatetagune ja olulise ajakirjanduspreemia saanud reportaaž sisaldab väidetavalt valeandmeid. Ingemar Lerbergi tervislik seisund ei ilmuta paranemise märke, kriitika Anders Schymani aadressil kogub hoogu ja jõuka eeslinna klantsi pealispinna alt hakkab üha selgemalt välja paistma midagi väga musta ja võltsi. Miks tahtis keegi piinata surnuks endist poliitikut ja kus on mehe kadunud abikaasa? „Õnnelik tänav” on Liza Marklundi kümnes raamat ajakirjanik Annika Bengtzonist. See on kaasahaarav põnevik moodsa aja kärgperekondadest, meeleolukas sissevaade ajalehetoimetuse töösse ja silmiavav pilguheit sellele, kuidas nüüdisaegsed sotsiaalsed suhted ja meediavõim meie elu mõjutavad.

Аннотация

Noor ema leitakse Lõuna-Stockholmi Axelsbergi linnaosast lasteaia tagant surnult. Naine on lühikese aja jooksul juba neljas mõrvaohver, kelle puhul võib märgata sarnaseid tunnusjooni: noor ema, keda on rünnatud noahoopidega selja tagant. Õhtulehe toimetuses aimatakse sarimõrvarit ja varsti sunnitakse ka politseid seda tunnistama. Annika Bengtzon on pärast kolme aastat korrespondenditööd USA-s tagasi Stockholmi lehetoimetuses. Ta on ära leppinud oma abikaasa Thomas Samuelssoniga, kes töötab justiitsministeeriumi rahvusvahelise turvalisuse analüütikaosakonnas. Thomas sõidab konverentsile Nairobis. Ringsõidu ajal Somaalia piiri ääres röövitakse kogu delegatsioon – seitse inimest Euroopa eri riikidest. Annika tõmmatakse vägivaldsesse pantvangidraamasse, mis raputab nii Euroopat kui ka Ida-Aafrikat. Röövijate nõudmised on teostamatud ja mõeldamatud. Kui eri riikide valitsused keelduvad läbirääkimisi pidamast, tapetakse vangid üksteise järel. „Vabaduse hind“ on romaan sellest, kuidas vana ja vaba maailm tõrjub raudse eesriidega uut, alles köidikutes vaevlevat maailma; sellest, kuidas suhted inimeste vahel hääbuvad ja nende asemele tekivad uued; ja sellest, milline on Stockholmi eeslinnades luurava kurjuse tegelik pale…

Аннотация

Sõja kaotanud Saksamaa on varemetes. 12. detsembril 1945 maandub Bückeburgi lennuväljal Inglise sõjaväelennuk. Lennukist astub maha selle ainuke reisija, kaasas väike must kohver. Ta viiakse autoga Hamelni vangla väravate juurde. Järgmise päeva varahommikul hukatakse seal üheksa meessoost ja kolm naissoost sõjakurjategijat. Ühel 1999. aasta oktoobrikuu päeval leitakse endine politseinik Herbert Molin oma Härjedalenis asuvast metsatalust surnuna. Näib nii, et mees on surnuks piinatud. Molini maja põrandal on näha selgeid veriseid jalajälgi. Juhtumi uurijale tundub, et jälgede asetus moodustab kummalise mustri. Äkitselt taipab ta, mida need tähendavad: selles toas on keegi ohvriga tangot tantsinud. Boråsi linnas loeb kriminaalpolitseinik Stefan Lindman ajalehest, et tema kunagine töökaaslane Molin on tapetud. Ta otsustab mõrvapaika sõita ja välja uurida, mis juhtus. Peagi saab ta aru, et on inimesi, kellele ei meeldi, et ta Molini saatuse vastu huvi tunneb. Ajapikku hakkab ta aimama, et Härjedaleni metsades tegutsevad mineviku mustad varjud. Arvukate bestsellerite autorina on krimikirjanik Henning Mankell Rootsi üks loetumaid kirjanikke. 380 lk

Аннотация

Lee Childi kriminaalromaanide kangelane, erruläinud sõjaväepolitseinik Jack Reacher satub „Tõmbetraadis” kokku kõige ohtlikuma ja halastamatuma vastasega, kellega tal on tulnud tegemist teha. Samas ootavad teda ees ka üllatavad kohtumised ammu kadunud tuttavatega ja ülimalt jõulised lembetunded. Mööda Ühendriike ringi uitav Reacher viibib parajasti Floridas, kui teda tuleb otsima üks eradetektiiv. Ent Reacher ei anna talle endast teada ja sellest saab alguse sündmuste jada, mis viib mitme inimese surmani. Tekkinud olukorra põhjused on aga peidus kauges minevikus ehk Vietnami sõjas. 1954. aastal Inglismaal Coventrys sündinud Lee Child õppis ülikoolis õigusteadust ja töötas aastaid televisioonis, kust ta 1995. aastal koondati. Pärast seda mõtles ta tõsiselt järele, mida edasi teha, ning otsustas hakata kirjutama põnevikke, mis hoiaks lugejaid hommikutundideni ärkvel. Kangelaseks valis ta mehe, kes saab iseendaga suurepäraselt hakkama ja suudab seetõttu ka teisi aidata. Viimati on Lee Childilt eesti keeles ilmunud romaanid „Tagaotsitav” ja „Üks lask”. 544 lk

Аннотация

Scotland Yardis töötav komissar Duncan Kincaid ja tema kauaaegne abiline Gemma James saadetakse Holmbury St Marysse kohalikule politseile appi otsima mõrvarit, kes surmas jõhkralt politseidirektor Alistair Gilberti. Kuriteo uurimist raskendavad endassesulgunud küla komplitseeritud inimsuhted ja tõrksus ennast välismaailmale avada. Keerukamaks on muutunud ka Kincaidi ja Gemma vahelised suhted ning neilgi ei kulge enda avamine teineteisele kergesti. Kõigest hoolimata selgitavad Kincaid ja Gemma tänu oma tundlikul ja kaastundlikul meelel põhinevale intuitsioonile välja, kes siiski tappis kõrge politseiohvitseri. Kuueteistkümne kaasahaarava Kincaidi-romaani (kolm nendest on juba varem eesti keelde tõlgitud) autori Deborah Crombie seekordse loo tegevus leiab aset Inglismaa klassikalises maaolustikus, mille muutumist uusaja tingimustes ta huviga jälgib.