Аннотация

Аннотация

Unenäod on võti meie teadvuse juurde. Stefan Klein jutustab arusaadavalt ja põnevalt, mida unenäod meie kohta räägivad, kuidas nad avavad meile uusi horisonte ning kuidas me saame neid kasutada inspiratsiooni ammutamiseks. See on ainulaadne avastusretk meie seesmisse tõelusse. Magamine, nagu me oleme viimasel ajal teada saanud, tähendab peaaegu alati ka unenägemist. Und nähes veedate seega rohkem aega kui mis tahes muu tegevusega. Ent mis on unenäod? On aeg läheneda sellele fenomenile uuest vaatenurgast. Käesoleva raamatuga tahan näidata, et unenäod ei ole juhuslikud: nad on võti, et lahendada meie teadvuse mõistatus. Nad reedavad meile, kuidas meie aju toob esile selle, mida me tajume tegelikkusena. Meie teadmised unenägemisest on viimastel aastatel tohutult laienenud. Ettekujutuse, nagu võiks unenägusid sellal, kui te magate, lugeda otse teie ajust, heidaksite te tõenäoliselt kõrvale kui teadusliku fantastika. Ent sellest on juba saanud reaalsus. Ja hiiglaslikud unenägude andmepangad annavad tunnistust selle kohta, kuidas meie elu unenäos peegeldub – ning kuidas me õpime unes tulevikuga toime tulema. Unenägude üksikasjalik käsitlemine aitab meil mitte ainult mõista iseennast, vaid laseb avastada ka meie olemise igas mõttes tundmatut külge. Kas poleks kahju, kui kolmandik teie eluajast läheks teist jälgi jätmata mööda? Stefan Klein

Аннотация

Käesolev raamat räägib mitmesugustest avastustest ja murrangutest. See pajatab otsustavast muutusest, mille loodusteadused tegid läbi 20. sajandi teisel poolel: rahuldudes üha vähem vastustega lihtsale küsimusele „Kuidas see toimib?”, püütakse nüüd seletada maailma selle tekkeloost lähtuvalt. Loomisprotsessidest on saanud uurimisteema. Teadlased on asunud tegelema materjaliga, millest veel hiljuti koosnesid üksnes müüdid, filosoofiad ja religioonid. Kuidas tekkis maailm? Mis on elu? Mida tähendab teadvus? See raamat kirjeldab, milliseid vastuseid annavad teadlased tänapäeval nendele küsimustele. Üks motiiv, mis nendes seletustes ikka ja jälle esile kerkib, on juhus. Avastusega, millist ootamatult keskset rolli see looduses etendab, oli seotud üks 20. sajandi suurtest teaduslikest revolutsioonidest. Seda hämmastavam on, et bioloogid ja keemikud jõuavad üha kindlamalt järeldusele, et elu tekkimine Maal oli peaaegu vältimatus. Küsimus, kui suur oli selles juhuse ja kui suur paratamatuse osa, et maailm kujunes selliseks, nagu ta on, kuulub kõige salapärasemate küsimuste hulka tänapäeva teaduses. Stefan Klein (snd 1965) on õppinud füüsikat ja filosoofiat ning kaitsnud doktorikraadi biofüüsika erialal. Ta pühendus populaarteaduslike raamatute kirjutamisele, sest tahtis äratada inimestes vaimustust reaalsuse suhtes, mis on põnevam kui mis tahes kriminull. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „Õnne saladus“, „Kas kõik on juhus?“, „Aeg. Aine, millest koosneb elu“, „Lihtsalt õnnelik“ ja „Andmise mõte“.