Аннотация

Tulnukate Jareki ja Bleaki plaan oli õigupoolest imelihtne: 1) varastada hinnaline Skooni kivi – tehtud! 2) põgeneda – tehtud! 3) tagaajajad maha raputada – peaaegu! 4) elada mõnel teisel planeedil natuke aega kellegi teise kehas, ehitada uus õhusõiduk, naasta koju, Skooni kivi maha müüa ja ratsa rikkaks saada – ee … kuskil läks vist midagi nihu … Pärast koduplaneedil sooritatud kuritegu on Jarek ja Bleak plindris, kuna neid asuvad jälitama korrakaitsjad. Tagaajajate maharaputamiseks otsustatakse varjuda ühel tagasihoidliku arenguga planeedil – Maal. Oodatud rikkakssaamine osutub aga oodatust keerulisemaks, kuna tulnukate uus kehastus pole teps mitte see, mida nad ootasid. Kuidas naasta koduplaneedile ja viia lõpule oma kuritegu, kui sind kammitseb boheemlastest vanemate beebitüdruku keha? Ja kuidas edendada (olgu-olgu: mitte tuksi keerata) maailmakuulsa laulja karjääri, kui koduplaneedil tuntakse sind kobakäpast mehaanikuna? „Väike viperus” pakub muheda nägemuse intelligentsete liikide vahelisest suhtlusest ning esitab lugeja fantaasiale lõbusa väljakutse. See on Johannes Kivipõllu neljas teos. Varem on ilmunud romaanid „Pööris” (2018), „Põrge” (2018) ja „(Vaba)surm” (2020).

Аннотация

Nona on 17-aastane koolitüdruk, kes lõpetab oma elu. Keegi ei tea, miks. Enne surma oli ta endale hankinud tuttuue mobiiltelefoni. Siim on 42-aastane laenuhaldur, kes lõpetab oma elu. Keegi ei tea, miks. Enne surma oli ta endale hankinud tuttuue mobiiltelefoni. Hugo on noor politseiuurija, kes ei suuda leppida, et Nona ja Siimu surma põhjus jääb teadmata. Ülemuste soove trotsides asub ta juhtumeid lahendama ja tema ees rullub lahti lugu, mida tal endalgi on algul raske uskuda. Meinart on täiesti tavaline mees. Nii tavaline, et tänaval teda keegi isegi ei märka. Kuid see-eest märkab tema teisi. Kui Meinart kellegi ellu ilmub, vapustab tolle lähedasi peagi enesetaputeade. Aga kas vabasurm oli ikka … vaba surm? Johannes Kivipõllu kriminaalromaan käsitleb tundlikku enesetaputeemat. Ses mõtlemapanevas teoses analüüsib autor manipuleerimise ja mõjutamise tagamaid ning näitab, kui hõlpsasti võib üksijäetud ja haavatav inimene muutuda tööriistaks kellegi pahatahtliku käes. Johannes Kivipõllu sulest on varem ilmunud romaanid „Pööris” (2018) ja „Põrge” (2018).

Аннотация

On aasta 2007. Maailm naudib majanduskasvu, palgad tõusevad ja kõigile tundub, et tulevikus paistab ainult mõnus päike. Ühes Ida-Euroopa väikeriigis töötavat Frederikku ootab ees edutamine Düsseldorfi, kuid maailmas süvenev majanduslangus tõmbab kõigele kriipsu peale .. Vanad rahvuste vahelised pinged tõusevad taas pinnale. Järgnevad streigid, rahutused, vägivald. Saabunud segadust otsustab ära kasutada naaberriik Venemaa – esialgu väikeriigis elavate kaasmaalaste ajudesse varjatult oma propagandat pritsides, lõpuks avaliku sõjaga. Sõda. Täielik sõda oli. Uskumatu. Venemaa ründas. See juhtus 6. veebruari hommikutundidel. Venelased tungisid mitmes kohas üle riigipiiri. Ütlesid, et tahavad kohalikke venelasi kaitsta ja kukutavad fašistliku ning rõhuva valitsuse … Ei tea, kui palju inimesi surma on saanud. Vist tuhandeid. Ja vigastatuid veel rohkem. Mehed, naised, lapsed … Kõikjal on purustused, katkised majad, varemed, pommilehtrid. Nagu II maailmasõja aegsetel piltidel, aga värviliselt. Ja see hais … See on nagu mingi muu maailm. Paralleelne dimensoon. Kõik on tolmune, hall. Inimesed on mornid. Ainult venelased rõõmustavad koos sõduritega. Tantsivad, laulavad, joovad. Järgneb okupatsioon. Frederik püüab tekkinud olukorda võimalikult soodsalt ära kasutada ja rajada endale kohta uues sotsiaal-poliitilises hierarhias. Kuid ei lähe kaua, kui ta on sunnitud põranda alla pagema ja välja mõtlema, kuidas ellu jääda. Kättemaksuiha kannustab. Lõpuks ei jää tal aga enam muud üle, kui oma tegudele otsa vaadata ja nendega rahu teha. Praktiliselt kõik suuremad linnad said uued uhked venekeelsed nimed. Niisugust teguviisi põhjendati vaatega tulevikku ja minevikust lahtiütlemisega. Polnud vaja, et fašistide käe alla paljukannatanud vene rahvas peaks neid kohanimesid kasutades oma sünget minevikku pidevalt meenudtama. Halb unenägu? Verdtarretav fantaasia? Ettekuulutus? Loodame, et ei ükski neist. „Pööris“ on raamat sellest, mis oleks võinud juhtuda, kui … Või juhtuski see mingis paralleelmaailmas, millest meil siin aimugi ei ole. Me elame maailmas, kus tõde on vaatenurga küsimus. Inimesed usuvad seda, mis neile meeldib ja hetkenarratiivi sobib, jättes kõrvale kõik muu. Kõigele sellele aitab kaasa asjaolu, et ükskõik, milline on meie seisukoht, valides sobiva telekanali või veebilehe, leiame oma mõtetele alati toetust, kaasa plaksutamist ja julgustust. Vastandliku eiramine pole kunagi olnud lihtsam. Niisugune süsteem tekitab ühiskondi, kus kaks sõpra, naabrit või isegi venda võivad omada tegelikult samasugusest maailmast hoopis erinevat või lausa vastuolulist arusaama. Ühe niisuguse elukorralduse tõttu kirevasse pöörisesse sattunud mehe lugu rullub lahti selle raamatu kaante vahel. Johannes Kivipõld 2018 „Pööris“ on Johannes Kivipõllu teine raamat. Tema ulmeromaan „Põrge“ ilmus 2018. aasta suvel.